Otsuste toetamine
Organisatsiooni juhtimine läheb aga kaugemale ettevõtte faktide juhtimisest: ettevõtte kasvamiseks, täiustamiseks ja arendamiseks on vaja teha valikuid olukorrast ja probleemidest lähtuvalt (näiteks nõudluse suurenemine või vähenemine toote järele) mis takistavad ettevõtet, st põhimõtteliselt faktidel ja majanduslikel väärtustel põhinevaid otsuseid.
Vähe sellest: ettevõte võib endalegi märkamata oma rajalt kõrvale kalduda, kui näiteks müügikanalid on liiga või liiga vähe kasumlikud (või kannavad koguni kahjumit), võib ettevõte enda teadmata suunduda ettenägematutele suundadele.
Seetõttu on vaja esitada küsimusi, mis on seotud muudatust tekitavate teguritega või teguritega, mis ettevõtte tegevusvalikuid kõige enam mõjutavad. Selleks on võimalik kalkulaatorite abil koostada mudeleid, et paremini tõlgendada andma märkama.
Seetõttu on vaja süsteeme, mis võimaldavad ligipääsu kõigile kasulikele, st seda taotleja pädevusvaldkonnaga seotud teadmistele ja kompetentsete tegevuste läbiviimiseks kasulikele teadmistele, et oleks võimalik vastata, kuid lahkudes piisavalt vabadust, et vastata vastutustundlikult.
Neid süsteeme, mis aitavad organisatsiooni juhtida, nimetatakse ärijuhtimissüsteemideks.
Need süsteemid võimaldavad rakendada tõlgendusprotsesse, mis aitavad planeerida ja teha valikuid tulevikuks lähtuvalt sellest, mida tootmise-müügi dünaamika genereerib.
L’interpretazione di tali dinamiche viene effettuato dalla business intelligence (BI), cioè da quella disciplina, o insieme di tecniche, che va alla ricerca dei andma mis ettevõttel juba on, kuid millest ta (osaliselt) ei tea. Seiresüsteemid ja otsustussüsteemid on osa BI-st.
Col passare del tempo anche i sistemi di BI si sono evoluti: in passato tali sistemi erano orientati verso gli executive information system, ovvero ai sistemi per la raccolta dei andma, kuid ärivajadused on aastatega muutunud ja ettevõtted esitavad teistsuguseid küsimusi kui varem. Tegelikult ei tööta nad mitte ainult ettevõtte, töökeskkonna ja toote pideva täiustamise nimel, vaid turu ja konkreetse sektori, kus ettevõte toodab, olukord mõjutab tema tegutsemisviisi nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis.
Seetõttu vajab ettevõte:
- organiseerima ennast ja oma süsteeme, et tagada muutuste piisav paindlikkus;
- koosnema võimekatest ja paindlikest töötajatest;
- palju teavet ja suhteid teiste üksustega (inimesed, teised ettevõtted jne).
Business Intelligence peab seega olema adekvaatne toetama ja hõlbustama ettevõtte valikuid, järgides selle strateegiat: 60-70ndatel sündinud ERP-süsteemid olid suunatud väga stabiilsetele ettevõtetele, kuid praegune olukord on erinev. Enam ei piisa i sünteesimisest andma juhi teenistuses, kuid peate suutma genereerida lisainfot, teha keerulisi ja sageli kulukaid analüüse. Seetõttu vajame nende vajaduste jaoks spetsiaalseid infosüsteeme.
Näide selle kohta, kuidas süsteemid on arenenud operatsioonide juhtimisest otsuste toetamiseni, on ladu.
Kunagi seisnes lao juhtimine kogumises andma selle haldamiseks hädavajalik: varude, tooraine ja lõpptoodete kataloogimine.
Tänaseks on süsteem laiem ja haldab lisaks andmatootmise ajakava koostamine ja planeerimine.
See süsteem läbib mitu arenguetappi:
- algoritmi di base per l’impianto as a whole: in base alle entrate di materie prime e i
- vincoli di produzione si determinano gli standard e ritmi che bisogna tenere (inventory theory)
- modellazione più precisa dell’impianto con chiari vincoli temporali: catena di operazioni che devono necessariamente avvenire e loro controllo (logistics+automation)
- in impianti molto grandi, la gestione non può essere prettamente automatizzata, e quindi è necessario aprirsi alla Business Intelligence (decision systems)
Isegi administratsioon, nagu ka ladu, on läbi aegade muutunud: kui süsteemid täitsid hädavajalikku miinimumi, andsid seetõttu tuge arvete ja eelarvete koostamisel, siis tänapäeval tõukab areng planeerimise ja projekteerimise, toimingute kontrolli (seire) ja projektid.
Share:
Lisateavet leiate veebiagentuurist
Liituge, et saada uusimaid artikleid meili teel.
